Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio
Gaudi omapärase loominguga, sest Gaudigi lähtus gootikast.
Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti
järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest.
Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele. Loodi uus stiil, lähtudest just
puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul
keskaegsed talupoeglikud hooned, mis olid gooti kõrgstiiliga võrreldes loomulikult
tahumatumad. Puithoonete rajamine on Euroopa rahvastel au sees olnud juba iidsetest
aegadest, kuid kõige ilmekamaid näiteid võib leida mägialadelt. Seetõttu võeti kasutusele
nimetus ,,Sveitsi stiil". Hooneid hakati kaunistama puitpitsiga.
Eestis on palju puitehitisi hävinud, kuid säilinud on näiteks Kohala, Kulina, Emumäe,
annaabi.ee 
