„Sellised nad on … hispaanlased"
Hispaanlase üheks iseloomu alustoeks on eneseusaldus, mis viib
selleni, et ükski hispaanlane ei ole nõus ohverdama raasugi oma isiklikest huvidest üldise
heaolu tarbeks. Seepärast ei piinle nad süütunnete käes ega talu kriitikat, ehkki teistele
paisatakse süüdistusi otse näkku. Nende suhtumine võib tihti välismaalasi ärritada, kuid
sellega tuleb lihtsalt harjuda.
Hispaanlased seavad tähtsale kohale perekonna, lapsed ja vanainimesed. Pereliikmeid
võetakse alati neid puudutvates küsimustes arvesse ning perekonda ja kodu peetakse palju
tähtsamaks kui ainelist kasu. Tihti jäävad täiskasvanud lapsed oma vanemate juurde elama
ning seda peetakse igati normaalseks. Lapsed on Hispaanias esmatähtsad, ükskõik kelle omad
nad ka poleks. Lapsed võetakse vanematega igale poole kaasa, kuna lapsed peavad olema
näha ja kuulda, sest nad annavad tunnistust elust ja edasikestmisest, mida tuleb kuulutada
rõõmuga. Käitumine vanainimestega on niisama eeskujulik