Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis.
Tuleb jälgida inimese
meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja
emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest.
Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel.
Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele
suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused,
poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja
enda välimus (riietus, soeng, ehted jne).
Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist
informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega
liiga pikk-jõllitav. Kui näiteks järjekorras seisjate ooteaeg kujuneb liiga pikaks, tuleb luua
aegajalt silmside ka seal seisjatega, et nad ei tunneks end kõrvalejäetuna. Selliste signaalide
annaabi.ee 
