Kui oled juba teeselnud kes me ei ole kedagi teist, siis on lõpuks endalgi raske aru vaev õppida olema saada, kes sa tegelikult kes me oled. päriselt oleme Öömõtted Seegi suvi veereb üle õue tihenevasse hämarikku nagu kirju kerge pall. Lapsepõlv möödub Lapsed kasvavad ja nende käte soojus kiiresti ja selles ajas lahtub kõigest, mida te koos puudutasite. Aidanurgas vanade kangaspuude taga olnud mälestused väike alasti peata nukk. unustatakse kiiresti. Marjapõõsaste all punane plastlaev, kaks ratastki veel all. Kui sa kunagi Kui sa tulid, oli juba hilja; meenutad seda aega siis kass ootas pimedas ukse ees. Linnutee oli selgelt näha. tundub kõik nii selge ja
üleelamiste küüsis, seejärel aga viskate selle situatsiooni peast välja ja magate öösel hästi. Järgmisel hommikul, istudes te jaamas, ootate rongi ja teile meenub see jutuajamine, kus äkki kõik läheb hoopis teisiti. Te näete seda teisest perspektiivist ning mõistate miks inimene teie kommentaari peale sedasi solvus. Nüüd näete te tema emotsionaalset reaktsiooni, mis ei puutu hoopiski teisse, hoopis teises valguses. Teda ei haavanud üldse mitte teie. Teie puudutasite vaid tema vana haava. See perspektiiv käivitab teise sisemise, emotsionaalse reaktsiooni. Teid valdab kergendustunne, mõistmine ja, just nimelt... andestus. "Oh jaa, nüüd ma näen,... mõistan, ... vaene mees".Sel hetkel muudate te minevikku. Te täidate selle faktid uute, teie algseid reaktsioone muutvate, interpreteeringutega. Et olla täpne, ei tähenda see seda, et algseid reaktsioone ei olnud. See tähendab, et viha, soki ja agressiivsuse energiad muutusid mõistmise
annaabi.ee 
