Inimene ja ühiskond
3. Huvi inimkäitumise konteksti (mitte niivõrd käitumise enda) vastu;
4. Üldise, regulaarse, stabiilse e elistamine üksikule, varieeruvale või juhuslikule;
5. Tunnistamine, et asjade tähendus tekib sotsiaalses interaktsioonis.
Sotsiaalsete probleemide lahendamine ei ole võimalik üksikute juhtumite haaval (haigete
ravimine ei muuda elanikkonda tervemaks, makstes toimetulekutoetust igale
puudustkannatavale inimesele ei leevenda vaesust jne); sotsiaalsete probleemide põhjused on
ühiskonna struktuurides ning nende lahendamine nõuab ühiskondlikku sekkumist.
Sotsioloogiline ‘sekkumine’ on suunatud ühiskonna suurtele sotsiaalsetele gruppidele ja
ühiskonna struktuurile, mitte üksikindiviididele.
Sotsiaalsed võrgustikud: kollektiivne reaalsus → võrgustikke on erinevaid (kunstlikud,
loomulikud); kollektiivne reaalsus → sotsiaalsed grupid.