Valmis igaks ülemeelikuseks. Vibuane vibukütt. Kõik pidasid üksteist vendadeks ja vanaisa pidas neid oma lasteks. Nad elasid kõik Kalevas ehk Kaljuves ehk Kaljuvallas. Kui vanaisa oli maailma loonud, siis hakkasid tema ,,lapsed" seda kaunistama. Ilmarine võttis tüki oma kõige paremat terast ja tagus selle võlvi, laotas telgiks üle maa, kinnitas külge hõbedased tähed ja kuu. Vanemuine haaras kandle, alustas rõõmulaulu ning hüppas maa peale. Kus tema jalg maad puudustas, tärkasid lilled ning kus ta kivi peal istudes laulis, kasvasid puud. Lämmeküne pillerkaaritas ja vibuane proovis vibu. Vanaisa asutas hiljem loomad ja inimesed. 1. EMAJÕE SÜND Vanaisa loodud loomad hakkasid üksteist vihkama ja murdma.Neile oli vaja kuningat, kes kes neid valitseks ja ohjes hoiaks. Vanaisa kogus loomad kokku ja andis neile käsu kaevata kuninga vastuvõtmiseks jõgi. Selle nimeks pidi saama Emajõgi. Jõgi pidi tulema
Gallia- sõdis palju. Tal oli rändõudkond. Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja ja ideaalse kristliku kuninga sümbol. 10) Ristiusk keskajal Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises. Varakeskajal oli kristlus pemiselt linnareligioon. Maaelanikke puudustas ristiusk esmalt vähe. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku kui organisatsiooni aluseks oid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Kogu kristlik maailm jagati piiskopkondadeks. Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavstid
annaabi.ee 
