Meditsiiniajaloo konspekt
kunstliku tolmendamise). (Kuivõrd need ristandid olid teinekord elujõuetud, said tuge
teooriad, mis eitasid nn rasside segunemist Gobineau, Hitler, jt).
G. Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks. Ka tema jõudis oma avastuseni läbi
hübridiseerimise. Mendel avaldas oma töö juba 19. sajandi keskpaiku (1865, trükis 1866),
uuesti avastati need teadusele alles 1900. aastal. Tegemist oli uue teadusega, seni oli
puudunuds selleks vajalike teooriate jms kompleks, alles Darwin oma töödega tõi tõsiselt esile
muutlikkuse ja pärilikkuse kui olulised fenomenid eluslooduse toimimise mõistmiseks.
Ilmselt esimene, kes püstitas küsimuse pärilikkuse sihipärasest uurimisest (1863) oli Francis
Galton (1822-1911), eugeenika ,,isa", biomeetrilise geneetika rajaja. Püüdes tõestada Darwini
gemmulate teooriat, tegeles ta tänapäeva mõistes geneetikaga (materjal, metoodika jne olid
küll vanamoodsad)
annaabi.ee 
