Riigis moodustatakse nii mitu valimisringkonda, kui mitu saadiku kohta on parlamendis. Inglismaa alamkojas on näiteks 651 kohta. Järelikult igast ringkonnast pääseb üks saadik parlamenti. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimiste ajal kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest erinevatest parteidest, siis valituks osutub see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudukseks on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahepartei süsteem. 2) Absoluutne häälteenamuse süsteem. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonna valimistel saavutatud absoluutne häälte enamus vaja on 51% kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on 3 või enam kandidaati võib juhtuda nii, et ükski nendest ei saa absoluutset häälteenamust. Sellisel juhul korraldatakse valimiste teine voor, kuhu lähevad 2 kandidaati, kes said kõige rohkem hääli