Eesti sotsiolektide seisund
Võimalik on ka uute regionaalsete allkeelte teke laiema piirkonna vana murdekeele põhjal.
Mis on toimunud eesti keelealal?
Kindlasti on jäänud alles eri murretest pärit aktsendid (nt läänemurde suur redutseeritus,
kirderanniku teise ja kolmanda välte eristuse puudumine jms, vt ka eespool). Karl Pajusalu
on hüpoteesinud (Pajusalu 1992), et endiste kohamurrete asemele on tulnud laiemad
keelelised areaalid, uued regionaalsed murded, kuid empiirilised uuringud selles osas
puuduvad. Samuti puuduavd korralikud uuringud selle kohta, millised sotsiolektid on
tulnud murrete asemele.
Teisalt on oluline sotsiolingvistiline probleem selles, mismoodi murre nivelleerub ja sureb?
Mis kaob enne ja mis pärast? Mis iseloomustab nivelleeruvat murret? Siin on olemas rida
küllalt universaalseid tendentse:
- vanade vormide hulk väheneb;
- kõige kiiremini taanduvad kitsalt levinud spetsiifilised murrakujooned, kauem säilivad
annaabi.ee 
