Blaise Pascal
kontrast Schopenhaueriga, kes 1848. aasta revolutsiooni ajal Saksamaal needis mässavat
"inimrämpsu", mis julges ähvardada "kogu eraomandust"!
Ka teoreetiliselt ei kiitnud Pascal heaks viha, põlgust ja ükskõiksust inimeste vastu. Ta mõistis
hukka skeptikud, kes tema arvates rõhutasid liialt inimese "viletsust" ja pidasid teda
loomasuguseks. Pascal eitas meeleheitefilosoofiat. Ta kõneles küll inimese
"viletsusest", kuid tegi seda tema "suurusest" ja väärkusest lähtudes. Inimeste puudstele osutas ta
kui sõber, soovides, et inimesed lõpmatult täiustuksid, s.t muutuksid oma "inimkuju" väärilisteks.
Reaalsele ja ebatäiuslikule inimesele tundis Pascal kaasa. Seega saab kõnelda Pascali humanismist.
4. Kokkuvõte
Pascali arvates on lõpmatuse mõistet tarvis nii üli suure universumi mõistmiseks, kui ka lõputult
väikeste asjade aru uurimisel, sest me ei tohi otsustada oma meeltega tajutava tunnetuse põhjal.
annaabi.ee 
