elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi viib. Rasketes oludes hakkab inimene enda eest palju tõsisemalt võitlema. Tihtipeale ei panda hoiatusi tähele ning alles siis, kui ollakse kaelani mudas, hakatakse teed välja otsima. Näiteks Kreeka majandus, alles siis, kui ollakse juba suures jamas, hakkavad paberid liikuma ning abikäsi otsima. Olukord poleks nii hulluks läinud, kui abi oleks õigel ajal osutatud. Vahel on seda õiget hetke raske ära tunda, sest oma vigu ja puudsi endale tunnistada on raskem, kui kellegi teise vigu otsida. Elu jooksul teeb inimene palju valikuid, mõni neist on valikust parim, teine aga kehvim. Kuna aga aega tagasi võtta ei saa, ei saa ka valikuid muuta, tuleb enda tehtud valikutega leppida ning nendega edasi elada ja vigadest õppida. Purjus peaga autoga sõitma minnes on õnnetus justkui garanteeritud, õnnetuse käigus jääb juht näiteks jalgadest halvatuks, siis selle asemel, et ennast ülejäänud elu
2 kuud ajast, mil ostja sai teada/pidi teada saama mittevastavusest (kohtupraktika alusel on mõistlik alla 2 kuu, kuid pooled võivad müügilepingus näha ette ka lühema tähtaja). Majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab ostetud asja viivitamata üle vaatama või laskma üle vaadata st tähtaeg puudustest teavitamiseks hakkam kulgema koheselt. Kohtupraktika eristab tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudsi ja nn varajtud puudusi- ei pruugi ostjale koheselt nähtavad olla, mille puhul teavitamise mõistlik aeg hakkab kulgema hiljem. Lisaks lühemale tähtajale, peab ostja majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul mittevastavust pretensioonis täpselt kirjeldama (ostja peaks täpselt läbi mõtlema, milles seisneb asja puudus). Lisaks kui ostja soovib puudustega asja parandamist/asendamist peab ta üheaegselt puudustest informeerimise