Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad. Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad. Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb peale koera silitamist ja temaga tegelemist tingimata pesta käed. Samuti pole vaja lasta end koeral lakkuda. Koer võib nii loomadele kui inimestele edasi anda ka marutaudi. Seepärast tuleb kõik koerad kuuendast elukuust alates registreerida ja 1 kord aastas marutaudi vastu vaktsineerida.Koera kiindumus inimesesse, vastupidavus ning hea haistmine ja kuulmine on
väikesearvulistes ja väikese tihedusega asurkondades, mis on enamasti tekkinud elupaikade killustamise ning huntide ja nende looduslike saakloomade üleküttimise tagajärjel. Huntide väike arvukus tundub olevat üks olulisemaid eeldusi, et hübriide looduses tekiks. Inimene on tehisoludes paaritanud hundiga mitmeid koeratõuge, näiteks on hundiga võimelised järglasi andma ka spanjelid ja puudlid. Mõned hunti ja koera ristates saadud liinid on ametlikult ka koeratõugudeks tunnistatud. Laialdane hübridiseerumine võib looduslikes koerlastes muuta nii kehaehitust, -talitlust kui ka käitumist ning võivad tekkida uued liigid või alamliigid. Näiteks on ohustatud mägikoer (Canis simensis, ingl. Ethiopian wolf), kellest 7-18% on kodukoertega ristumise tõttu hübriidid. Põhja- Ameerikas levinud tumehundile (Canis rufus) on suur oht ristuda halli hundi ja koiotiga (Canis latrans)
annaabi.ee 
