Kaarel mõtles merele võrke tühjendama minna ja kohtas teel Hildet. Hilde ütles, et Alleks läks ära Tallinnasse tööle ja lubas Kustast Veere küüni juures oodata, kui Kustas õhtul merelt tagasi jõuab. Veelgi soojemate ilmade saabudes lõigati sauna jaoks juba uusi vihaoksi, aga paat oli ikka Läti rannas. Sellele läksid järgi Kustas, Kalamaja Priidu ja Tursa Simmu. Tagasi jõudsid alles kolme päeva pärast. Tagasi jõudes nägi Kustas jälle pidevalt isa puudevirna juures, kuhu pidi uuel kevadel tõusma uus laev. Siis tuli Simmu ja kutsus Kustase viina jooma. Nendega ühinesid ka Kalamaja Priidu ja Hüdjape Juhan. Sõid kuivatatud lesta, jõid ja seletasid maailma asju. Taheti minna kusagile pidu tegema, aga lõpuks läksid ikka Simmu tuppa tagasi. Kustas aga hiilis minema Veere Hilde akna taha. Koputas sellele, Hilde sundis teda vaikusele, et mitte meheema üles ajada ning veidi aja pärast tuli õue. Koos mindi juba tuttava küüni juurde ja sisse
Kui see kestab kõhn või 41. P E A T Ü K K 481 neli päeva? Mis siis teha? Vedelda ja oodata, kuni teised asjast teada saavad? Ei, ütlesin endamisi, tean, mis ma teen. Ootan, kuni ta tagasi tuleb; ja kui ta veel kord peab tulema, siis lähen kaasa, kas või ujudes. Siis võtame ta kinni, seome kinni ja läheme ühes temaga jõge mööda minema. Ja kui Tom on terve, siis maksame talle ta vaeva välja või anname kõik, mis meil on, ja laseme ta kaldale. Ronisin puudevirna vahele, et natuke magada; ja kui ärkasin, oli päike kõrgel mu pea kohal! Hüppasin üles ja läksin tohtri majja. Aga seal öeldi, et ta oli öösi ära läinud ega olnud veel tagasi tulnud. Noh, mõtlesin ma, Tomi asi näib kangesti halb olevat; tarvis otsekohe saarele minna. Asusin siis teele; ja niipea kui ümber nurga käänasin, jooksin peadpidi peaaegu onu Silase kõhtu! Ta ütles: «Tohoo, Tom! Kus sa olid kogu aeg, sa kelm?»