Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Kreeklased kasvatasid ise adooniseid,
hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma
vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria
linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest.
Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv
Altis. Neis kasutati kujunduselementidena lisaks puuderivile ka skulptuure, mis kujutasid
sportivaid inimesi.
Iseloomulik Kreeka aedadele:4
Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks.
Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke.
Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas
tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele.
ILLUSTREERIVAT KIRJANDUST:
Antiigileksikon I-II. 1983. Tallinn: Valgus.
Gilgames. Tõlkinud B. Kabur
annaabi.ee 
