Liikumispuue kui hariduslik erivajadus
See tähendab, et 80%
juhtudest lisandub lapse liikumispuudele ka muid kergemaid või raskemaid probleeme.
Argielus suhteliselt levinud arvamus, et kehva liikumise ja koordinatsiooniga kaasneb ka
vaimupuue, ei pea paika. Tegelikult esineb vaimupuue vaid neljandikul kesknärvisüsteemi
kahjustusega lastel. (Leppik & Sarjas, 2010)
Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaajusongaga lapsed. Sellisel juhul on lapse
motoorika areng aeglustunud või takistunud. Puuderaskus sõltub kahjustuse kõrgusest
seljaajus. Puuet ei ole võimalik välja ravida ega olematuks muuta, kuid rehabilitatsiooni,
õigeaegse ravi ja abivahenditega saab toetada lapse aktiivset osalemist elus.
Liikumispuue võib tekkida veel traumade, liiklusõnnetuste, raskete haiguste tagajärjel.
Sellistel puhkudel oleneb puude raskus ja komplitseeritus kahjustuste ulatusest ja
närvisüsteemi kaasatusest. Kaasasündinud lihashaigusi põdevate laste liikumispuue ajaga ei
parane, vaid pigem süveneb