eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat; vanglast vabanenu; asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor; pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu; paljulapseline pere; puudelapsega pere; üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus; töövõime kaotusega isik, kellele on sotsiaalkindlustusameti poolt määratud töövõime kaotus vähemalt 40%; muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kinnitatud toimetulekupiiri.
Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö kui ka paljus muuski. Kuigi puudelapse pere on samasugune nagu iga teine pere, asetavad puudelapse sünniga seotud muutused pereliikmed situatsiooni, mis muudab nende elu erinevaks teiste perede omas (Kiis, 1999). Selle tõttu tekib küsimus kui palju ja mil määral aksepteeritakse puudelapsega peresid ühiskonnas? Mida teevad riik ja omavalitsus antud perede aitamiseks ja toetamiseks? Ning kuidas suhtutakse puudega lastesse? Tänapäeva ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja teistesse vähemusrühmadesse on alles kujunemisjärgus. Kuigi on algatatud erinevaid heategevusprojekte nagu näiteks oli 17.aprillil toimunud heategevuskontsert ,,Päikest kõigile" Maarja Päikesekodu ehitamiseks,
annaabi.ee 
