omadus, kui kompleksne tingimuste kogum, mis suures osas on mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast. (Kiis, 1999) Antud töös käsitletakse puude mõistet sotsiaalselt ning vaadeldakse, kuidas mõjub sellest aspektist puue nii puudega lapse vanematele kui puudega lastele endile. Puudega lapse sünd toob tema vanematele kaasa oluliselt rohkem ülesandeid ja kohustusi kui normlapse sünd. Tavalapse sünd mõjutab oluliselt perekonna senist elukorraldust, kuid puudelapse ilmumisega kaasnevad sotsiaalsed ja majanduslikud erivajadused, mis võivad märgatavalt raskendada puudelapse pere toimetulekut (Reilson, 2004). Lie (1993) toob välja, et puudelapse sünd on shokiks vanemate senisele mõttemaailmale ning samuti muutub senine elukorraldus. Puudega laps, olgu ta siis füüsilise või vaimse puudega, vajab oma erivajaduste tõttu eelkõige rohkem aega. Füüsilise puudega
Erandjuhul saab toetust puudega isik ka ravikulude kompenseerimiseks, kui selleks kulunud summa ühes kalendriaastas ületab aastas makstava puudetoetuse summa. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Koolitoetus Toetuse suurus 35 eurot Toetust saavad taotleda kaks korda aastas riskipered (paljulapseline pere, kus on vähemalt kolm alla 18-aastast päevases õppevormis õppivat last; puudelapse pere; üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus) lastele: 1) koolitarvete, riiete ja jalanõude ostmiseks - toetuse suurus on kuni 35 eurot ühe kooliskäiva lapse kohta; 2) õpilaskodu või ühiselamu üüri tasumiseks – toetus makstakse välja õpilaskodu või ühiselamu pidajale arve alusel. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab
annaabi.ee 
