Eesti kirjakeele sõnavara eksam
tüvede ülekoormust ja võimaldab loomulikul teel paronüümiast hoiduda. Sama tüve variante hakatakse
keelekollektiivis tajuma eri tüvedena. Tuletusele on vastuvõtlikud abstraktse tähendusega tüved, mis
väljendavad ruumiorientatsiooni, nt esi-, ala-, pära-; koos- või lahusolu (ära-, lahk-, side-); kohta (ase-,
paik-, maa-; üldisi tegevusi (tege-, loo-, ela-, mine-). Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja
häälikkuju varieeruvus. Näited:
raie : raie 'raiumine, puudelangetus'
raie : raide 'sisse- või puruksraiutu'
raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud'
Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende
pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nt tõusikud, tõu-sikud. Nii on
Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav,
annaabi.ee 
