Põllumajanduse ajaloo seminari ettekanne - Majanduskriis, Eesti aastatel 1929-1933
Nende
abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks nõuti kõigilt tööstus-ja
kaubandusettevõtetelt erilist ,,kriisimaksu" e. käibemaksu riigile.
Ligi poole võrra vähenesid maatööliste palgad (nt. 1933. a. said mehed
14,4 ja naised 10,7 kr. kuus palka).
Maailmamajanduses langesid kõige enam põllumajandussaaduste
hinnad, ka kestis nende hindade madalseis kõige kauem. Seetõttu
puudas maailmamajanduskriis Eestit väga valusalt.
- Pidev hindade ja sissetulekute langus vähendas ostujõudu ja viis
põllumajanduse järjest raskemasse seisukorda. Rahapuuduse tõttu ei
suutnud talud enam osta põllutööriistu, masinaid, mineraalväetisi ja täita
oma võlakohustusi pankades. Talude ostujõud vähenes rohkem kui
kolmandiku võrra.
1929. a. hea saagikus ei taganud head tasu. Kriisi tagajärjel said talud
1930