Suur koletis
ja seda kattis kena roheline pehme sammal, aga see ei teinud koletise
tuju paremaks. "Miks ma pean olema suur koletis? Kui ma oleksin väike
nagu sipelgas, siis oleks kõik minu sõbrad, " mõtles suur koletis, kes kivi
sooja kivi peal istudes pisaraid kuivatas. Siis aga tuli suurele koletisele
mõte : "Kui õige läheks Maaisa juurde?! Tema oskab mind kindlasti
aidata!"
Minek Maaisa juurde võttis mitu päeva aega ning kui suur koletis ära
väsis, otsis ta mõne varjulise puualuse ning tegi uninaku. Lõpuks oli suur
koletis jõudnud Maaisa mäeni. Maaisa istus mäetipus mugava tamme
puust tooli pealja norkas nii kõvasti, et esiteks kohkus koletis nii ära, et ei
julgenud juttugi alustada. Suur koletis läks Maaisa jalge ette ja tahtis juba
oma muret kurtma hakata, aga jälle norkas Maaisa ja koletisel läks
küsimus meelest ära. Maaisa norskamine oli pehmelt üeldes jube. Üles
vaadates nägi ta imestusega, et kõrgel mäe kohal muutusid helid
annaabi.ee 
