Haug
Küünla(maarja)päev on 2. veebruar;
ilmselt märgib nimetus maarjahaug ikka paastumaarjapäeva (25. märts) aegu
kudevat haugi. Selle päevaga dateeritakse rahvakalendris kevade algust,
keskmise õhutemperatuuri jõudmisega 0 °C piirile jõuab kätte sulavete aeg,
omakorda sõltub sellest haugi kudemisränne. Üksikuid teateid on kalapüügiõnne
taotlemisest imitatsioonimaagilise puuhalgude tuppatoomisega: Maarjapääva
hommiku enne päävatõusu tuuvasse puualga väljast tuppa, see saab palju avisid
see aasta. K. Salve on kalastusmaagilist puude tuppakandmise kommet pidanud
liivlaste erijooneks. Uue kalastushooaja avamise puhul võeti ette toiming, mida
on nimetatud ka kuiva havi söömiseks (Iisaku). Koos soomustega kuivatatud
ning tervena alles hoitud suur haug leotati pehmeks ning valmistati toiduks. Nii
võidi küpsetada ka esimesena püütud haug nimelt paastumaarjapäeval.
Sellekohaseid teateid on Eestimaa idapoolsest osast, sh Setust
annaabi.ee 
