Metsade sääst
Maja, kus elatakse, keik ikka puu, siis töö ja talitsus riistad, keik olid
puust. Keik ´, mis eese ömber nääd ja misse varal elad, on puust.. Terve inimese elamine on metsaga öhes.
Kui sool pole metsa, no mine ela" (Toomessalu 1969, 11-12).
Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi,
oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada
Metsanduse ajaloost
Eelmise aastatuhande vahetusel elasid eestlased «puuajas». Puust ehitati nii majad kui ka vankrid ja reed.
Puudega köeti ja puust vooliti pudru söömiseks lusikad valmis. Isegi naelad meisterdati puust. «Puuaeg» kestis
kuni Rootsi ajani 17. sajandil. Raud oli kallis ja seda pruugiti vähe. Veel nelisada aastat hiljem sai lätlaste juures
ühe künnihobuse eest ühe kirve. Tõsi, eelmisel aastatuhandel algas Eestis tõsisem
raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks
annaabi.ee 
