Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON Inimene põlvneb inimahvidega ühisest eellasest. Meie veidi kaugemal nn sugulased on orangutan ja gibon, on huvitav märkida, et simpans ja gorilla on geneetiliselt inimesele palju lähemal kui orangutanile. Lühiülevaade inimeste eellastest: · Pueiahvid (puuahvid, Dryopythecus), 14 7 miljonit aastat tagasi. Osa neist kohastus avamaastikega, arenedes nt esijäsemete käimisest vabanemise suunas. · Inimlaste ja inimahvlaste lahknemine: 7-5 miljonit aastat tagasi · Lõunaahvid (Australopithecus): ca 4 miljonit aastat tagasi. · Osav inimene (Homo habilis) : 2,1 - 1,6 miljonit aastat tagasi. · Püstine inimene (Homo erectus): 1,9 miljonit -250 000 aastat tagasi.
o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii) o Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks 10-12 MAT · Sivaoithecus - · Ouranopihecus · Rudophitecus · Dryopithecus nö puuahvid, o Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast o 6-1 MAT Lõunaahvid e australopiteegid o Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT Australopithecus Afarensis 4-3 MAT A. africanus 3,5-2,5 MAT Inimese aine- ja energiavahetus Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid