Enamus maailma liikidest 250-300 000 liiki. Õistaimedel erinevalt paljasseemnetaimedest on kaheliviljastamine: tuleb viljastada haploidne munarakk ja diploidne teistuum, mille tulemusena tekib triploidne rakk, millest areneb sekundaarne endospern (primaarne endosperm, paljasseemnetaimedel, on haploidne ja sisuliselt emasgamofüüt. Endosperm iseenesest toitekude). Selline protsess vähendab genoomide konflikti. Õis on käbi erivorm, millel on õiekate, et meelitada ligi putukaid. Putuktolmnemine pakub võrreldes tuultoilmlemisel suuremat ja kiiremat spetsialiseerumist. Putuktolmnemine kujunes ilmselt välja udumetsades, kus tuultolmnemine ennast eriti ei õigustanud. Õistaimede väiksus võimaldab kiiremat elutsüklit, mis omakorda toob kiirema evolutsioneerumise. Vanasti kaks klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Tänapäeval: üheidulehelised, pärisidulehelised.
emakas. Ühekojaline taim on siis, kui isas- ja emasõied paiknevad samal taimel, kahekojaline on taim aga siis, kui need paiknevad erinevatel taimedel. Monokarpsuseks nimetatakse taimi, mis suudavad viljastuda üks kord eluperioodi jooksul, polükarpsed suudavad aga mitu korda paljuneda eluperioodi jooksul. Tolmnemine võib toimuda: a) isetolmnemine esineb taimedel, kus on nii tolmukas kui emakas b) risttolmnemine c) tuultolmnemine d) putuktolmnemine. Mõnedel taimedel tekivad õisikud. Õisikute tähtsus seisneb selles, et see suurendab oluliselt isetolmnemise protsenti. Vili. Vili kujuneb emakas peale sigimist. Tihti kujuneb ka õie osadest, tavaliselt õie põhjast. Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil. 3)anemohooria tuule abil. 4)zoohooria loomade
annaabi.ee 
