Sisalikud tajuvad hästi ka maapinna võnkumisi. Sisalikud hingavad ainult kopsudega. Et nad suudaksid organimi hapnikuga varustada, on nende kopsud suurema sisepinnaga ja rohkem arenenud. Hingamisel osaleb ka rinnakorv. Sissehingamisel tõusevad roided, mistõttu rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui roided seejärel alla langevad, väheneb rinnakorvi maht ja õhk surutakse kopsudest välja. 8.Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. 9.Ohustatus ja kaitse: Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kasutatud kirjandus: www.sunsite.ee/loomad/roomajad
Munad arenevad temperatuuril 22...30 ° C ning mida soojem on suvi, seda kiirem on areng (võib kesta 40...90 päeva). · Areng Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Noored hõivavad peagi sobivad vabad elupaigad emalooma territooriumi naabruses. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuses ning eluiga võib ulatuda 5 aastani. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. · Ohustatus ja kaitse Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Vaskuss Anguis fragilis L.
annaabi.ee 
