Neid linde me tunneme
Lendu aitab juh-
tida saba. Maapinnal liikumiseks kasutavad linnud tagajäsemeid jalgu, mis on enamasti
neljavarbalised. Eri liiki linnud lendavad erineval kõrgusel.
Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu-
davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka
kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi-
dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri-
mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise-
mad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni
13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist).
Linnud elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres, asulates jm.