T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel 3.Tugevad püünismask hüppejalad T -rohutirts: putukad Õienektar Taim- Õienektar Toidujäätmed
Keharhein ja marjahein kasvavad puhmakutena.Naad on kõrrelised.Keharhein kasvab kuni 1,5 m pikaks.Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust.. Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas. ----------------------------------------------------------------- Meie niitudel elab paljusid putukais nagu näiteks: mardikas, jooksikud, suur õiesikk, porbulane ehk sitasitikas, rohutirtse ja ritsikaid. Paljud on putukariigis ka kiskjad:suur õiesikk on taimtoiduline, sitasitikas elatub orgaanilistest jäänustear, rohutirts on taimtoiduline, ritsikad on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised. Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel.
valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad viljakõrrele tugevust ja elastsust. Paljude imetajate organismis on räni elementide levimuselt 15. kohal. Kalades on 0,01% räni, putukais kuni 0,6%. Kanaorganismis on 0,006%, sulgedes aga kuni 0,14%. Ränirikkamad on loomakarvad, -kabjad, - sarved, inimjuuksed ja küüned. Tumedad juuksed (0,1% räni) on ränirikkamad kui blondid (0,05%). Inimkehas on ränirikkamad sidekoed, kopsud, silmad, aort, luud, hambaemail. Inimnaha elastsus on võrdeline selle ränisisaldusega. Räniühendid osalevad vere hüübimises. Arvatakse, et räni defitsiit soodustab ateroskleroosi, rahhiiti, astmat, südame-veresoonkonnahaigusi,
annaabi.ee 
