Puhkpillid
suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem
inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse
ja selle nimel on muusikud juba mitu sajandit vaeva näinud, et neid kõiki kokku sobitada.
Lisaks klassikalises sümfooniaorkestris kasutatavatale puhkpillidele on olemas Eestis
rahvapillidena tuntud vilepill, pajupill, piiber, putkevile, savipill, sikusarv, pasun, torupill jne.
Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid
tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil
- jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine
keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit,
loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)
annaabi.ee 
