Eesti rahvamuusika
pillidega tantsukski. Tohupillil imiteeriti lindude häälitsusi, eriti ööbiku laulu.
Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse. Kui puhuda pilli lahtisest ülemisest otsast,
tungib õhk läbi lõhede, paneb need võnkuma ja tekitab midagi rukkiräägu häälitsuse sarnast.
Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pilli alumine ots on kinni (putke sõlm või punn), selle lähedale on lõigatud
pilu, mis putkesse puhumise korral vaheldumisi avanedes ja sulgudes tekitab jämedat häält.
Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) tegemiseks lõigatakse umbes 15 cm pikkusele sõrmejämedusele siledale pajuoksale puhumisotsast
ligikaudu 2 cm kaugusele hammas. Puu tehakse märjaks, koor taotakse lahti ning keeratakse pealt ära. Väljakeeratud puust tehakse
puhumisotsa piluga keel ja vastasotsa punn. Niisuguseid pille mängiti kõige rohkem kevadel, kui puukoor oli lahti. Vilepillil sai mängida laulu-
annaabi.ee 
