"pussnoatera" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

See oli Quasimodo vile. Tütarlaps haaras sellest nagu viimsest lootusest kinni, tõstis vile huultele ja puhus kõigest jõust. Vile kõlas heledalt, teravalt, läbilõikavalt. «Mis see tähendab?» küsis preester. Peaaegu samal hetkel tundis ta, kuidas tugev käsi teda üles tõstab. Kamber oli pime ja preester ei näinud, kes teda niiviisi kinni haaras, kuid ta kuulis, kuidas kellegi hambad metsikus raevus üksteise vastu lõgisesid, ja märkas hämaras oma pea kohal laia pussnoatera läigatust. Preestrile paistis, et see on Quasimodo. Ta oletas, et see ainult tema võis olla. Tal tuli meelde, et siia sisse astudes oli ta komistanud mingi tombu otsa, mis väljas risti läve ees lamas. Et aga tundmatu ühtki sõna ei lausunud, siis ei teadnud ta, mida mõtelda. Ta haaras 373 2 2 0 käest kinni, milles puss oli, ja karjus: «Quasimodo!» Sel ohtlikul silmapilgul oli ta unustanud, et Quasimodo on kurt. Ühe viivuga oli preester maas ja tundis tinarasket põlve oma rinnal