TORI RAHVARÕIVAD
sellest, et seljal asetsevad püstvoltide grupid modustavad nagu
hännad ehk sabad. Kuna voldid asetsesid tihedas kimbus, nimetati
neid veel kimpvoltideks. Voldid said alguse pisut ülalpool taljet ja neid
oli kaks kimpu. Üks kimp koosnes 35 voldist.
Pikk kuub
Kuub ulatus poole sääreni ja seda oli kombeks kanda rinna
eest lahti, st kinnitushaagid algasid alles vöökohast või pisut
ülevalt poolt. Pikk kuue peal kanti kaks ringi ümber keha
mähitud võrkvööd või pussakat.
rüü
Meeste rüü kohta on andmeid juba 18. sajandist. Rüü tehti
linasest riidest ning eelkõige oli see töörõivas, mida kanti
suviste tööde juures.
Hallistes ja Pärnu Jaagupis kandsid rüüd ka naised. Pärnu
Jaagupis oli see naiste suviseks kirikuriideks, aga Hallistes
pigem koduriideks. Loomulikult tehti kirikurüüd peenemast
linasest kangast kui kodused rüüd.
Tori kihelkonna mehe rüü koosnes 910 osast: hõlma ülemised