Viljandimaa rahvariided
Kasukat kanti
mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel. Igaks puhuks oli erinev
kasukas, kas siis sõidu-, käigu- või pidukasukas.
5
Vöö. Mehed sidusid pidulikul puhul kasuka ja pikk-kuue kinni täisvillase võrkvöö,
kõlavöö, telgedel kootud vöö või helmevööga. Kasutati ka nahkvöösid. Laia villase
meestevöö üldnimetusena oli tuntud pussak, pussakas, puude.
Kindad. Meestel olid kindad peale praktilise otstarbe ka lihtsalt rõivastuse täienduseks.
Ilma kinnasteta ei peetud mehe riietust täielikuks. Ka kosjamineja pidi eelkõige
muretsema ilusad kirikindad. Nagu mujal Viljandimaal, kanti Viljandi kihelkonnaski veel
19. sajandi keskpaiku viltkindaid, eriti reisidel või pikkadel sõitudel.
Peakate. Kõige pidulikumaks peakatteks oli Viljandi kihelkonna meestel vildist
lambamust kaapkübar. 19
annaabi.ee 
