Laamtektoonika
1.1.Pusklevad laamad
Et ookeanide riftivööndis kasvab pidevalt maakoort juurde, siis peab teda kuskil sama palju
ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on
osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas
sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu
teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu
pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid
kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel
eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore
lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist,
graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas
ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)