Tammsaare ja Gailit elulugu
Vaadeldes Tammsaare loomingut me ei leia selles puhast situatsioonikoomikat kuigi suurel
määral. Üldse Tammsaare kogu varasemas toodangus, alates ta realistlike juttudega, seejärel
ta mänglevais psühholoogilistes novellides ja lõpetades ,,Kõrboja peremehega", on kalduvus
komismi sootuks hõre, kuigi seda siin-seal aimab esinevat. ,,Vanade ja noorte" realistlikud või
naturalistlikud lood küll ei põlga teatud üksiksituatsioonide (eide-taadi magamaheitmise
pusklemine aseme pärast, kuni eit hoopis voodist pudeneb, ,,Kahes paaris ja ühesainsas" jm.)
ja väljenduste koomilisust, mis tahtmatult kaasub lihtlabase keskkonna eluviiside ja
harjumuste kujutamisele (hõlpsasti viidav Hobbes-Groos'i ,,inferioorsest üle oleku tunde"
valemi alla). Ta impressionistlik-psühholoogilistes novellides on olulisim sõnademäng;
mõned situatsiooniveidrused, mis langevad murrangukärsitust põdeva noorsoo hoogtujude
arvele (veidrad luuletamisstseenid loos ,,Üle piiri" jm
annaabi.ee 
