Haridus – kas kohustus või võimalus.
minna, et varakult tõusta.
Vanatädi perekond vahetas elukohta ja nii sattusid nad elama ühte tallu, kus
täiskasvanud peretütrel olid mõned raamatud ja ajakirjad. Need olid huvitavad ja ema abiga
sai vanatädi lugemishuvi rahuldada ajakirjadest pealkirja veerides. Kooliteed alustades oli
lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid
raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja
pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud
kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi.
Alles oli lõppenud Suur Isamaasõda.
Tädile hakkasid väga meeldima vanaaegsed juturaamatud. Aga häda oli selles, et
nende kirjapilt oli teistsugune. Preaegu on sellist kirja võimalik ehk näha vanadest piiblitest.
Mõnes raamatus olid väiketähed tavalised, aga suured algustähed kunstiliselt kujundatud ja
annaabi.ee 
