E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
rahva vabadusvõtluse temaatika juurde ajaloos ei olnud niisiis mingi põenemine kaasajast
minevikku, vaid pü ue leida ajaloolistest südmustest tuge kaasaegsele sotsiaalsele
võtlusele. (Teataval mä aral mõusid selleks ilmselt kaasa ka tsen-
441
suuriolud, mis tegid võmatuks otsese üiskonnakriitika, rä akimata üeskutsetest
rõujate ikke murdmiseks.) Eesti keelde tõgiti tollal üna rohkesti ka teiste rahvaste
ajaloo-ainelist kirjandust. Erilist esiletõtmist vä arivad sealhulgas Pusini «Pealiku tüar»
(1878) ja Gogoli «Kasaka hetman Taras Bulba» (1873 ja 1880), mis kahtlemata on kaasa
mõunud eesti ajaloolise jutustuse tekkimiseks ja suunanud rahvaüestõsu ning
vabadusvõtluse teemade käitlemisele.
Väene eesti ajalooline kirjavara pidi olema tuttav ka noorele Bornhöele, -juhtides
teda ajalooliste teoste jägimisele teistes keeltes ning kroonikate uurimisele. Tõnäliselt
on Bornhöe teadvuse kujunemisele avaldanud suurt mõu Jakobsoni «Sakala», mis