Magnetväli - püsimagnetid
Tegelikult oli tegu magnetilise
rauamaagi ehk magrnetiidiga.
Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis
toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate
laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab
magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei
eksisteeri.
Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) .
Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti
magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide)
magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk
spinni t6ttu.
pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB-
magnet ehk neodtilirn-raud-boor.
Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia
l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja
j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja