Jänes näeb kaugele ja igasse suunda. Vaenlast silmates tardub ta kõigepealt lootuses, et teda ei märgata. Alles siis, kui ta näeb,et teda on avastatud, sööstab minema. Kaitseks vaenlaste eest uuristab jänes lume sisse pikki käike. Need kaitsevad valgejänest ka pakase eest, kuna neis on soojem. Kas tead, et ... Põhja-viikjänes (Ochotona alpina), Uraali mägedes ja Kesk-Aasias elutsev pisi- viiksjänes (Ochotona pusilla), kaljumäestikku asustav Ameerika viiksjänes (Ochotona princeps) ning Tiibetist ja Hiinast pärit dauuria viiksjänes (Ochotona daurica) on teiste jäneseliste seltsi kuuluva sugukonna viiksjäneslaste esindajad. Nad kuuluvad nende väheste imetajate hulka, kes jäävad ellu ka enam kui 6000 meeteri kõrgusel merepinnast. Vanadel koopajoonistel on tihti kujutatud jänest. Vanad roomased pidasid neid müüritud tarandikes. Jäneseliha peeti toona delikatessiks. Põhiandmed Suurus
harva ka soomustega, kuid ehmestiivalise tiivasoomused erinevad liblikate omadest. Puhkeolekus pannakse tiivad seljale katusjalt kokku, ja kuna nad on peaaegu alati hallides vi pruunides toonides, siis aitavad nad putukat maskeerida. Ehmestiivalised suudavad üsna hästi lennata, kuid nad ei liigu tavaliselt veekogust kaugele. On teada ka selliseid liike, kellel tiivad on lendamiseks liiga lühikesed (Baicalina thamastoides) vi puuduvad hoopis (Enoicyla pusilla emased). Tagakeha on silinderjas, mnede liikide emastel vivad esineda lühikesed urujätked. Vastkoorunud valmikutel on mnikord tagakeha külgedel trahheelpuste rudimendid, mis aja jooksul kaovad. Paljud liigid eritavad enesekaitseks vastiku lhnaga vedelikku, näiteks siis kui putukas kätte vtta. Toitumine Ehmestiivaliste valmikud enamasti ei toitu, kuigi võivad juua vett. Vastsed toituvad nii taimsest kui ka loomsest ainest. Mõned vooluvetes elavad liigid ei ehita endale koda, vaid
kromosoomi. Vetikate viirused Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda: - Chlorovirus (Paramecium bursaria chlorella virus 1 – PBCV1) - Coccolithovirus (Emiliania huxleyi virus 86 – EhV-86) - Prasinovirus (Micromonas pusilla virus SP1 – MpV-SP1) - Prymnesiovirus (Chrysochromulina brevifilum virus PW1, CbV-PW1) - Phaeovirus (Ectocarpus siliculosus virus 1 – EsV-1; Feldmannia species virus 1- FsV) - Raphidovirus ( Heterosigma akashiwo virus 01 – HaV-01) Palju liike on veel perekondadesse süstematiseerimata. Enim uuritud üherakuliste vetikate, eriti Chlorella viiruseid. Esimene selline viirus - PBCV-1
annaabi.ee 
