Jaan Vahtra
Võimeka kirjamehena on ta
kirjutanud noorsoojutte, jutustusi, noorusmälestusi.
"Pealinna Teataja" korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude
kongressil (16. juuni7. juuli 1917, Petrograd), kus Lenin kuulutas, et töölisklassi
võitluspartei on võimeline võimu üle võtma. Eesti esimese sulemehena kirjutas
Vahtra revolutsiooni juhist tähelepanuväärse portree ning andis kongressist
objektiivse pildi.
Looming
Tema varasemad maastikumaalid on Wilhelms-Karlis Purvitisest mõjustatult
impressionistlikus-puäntlikus maneeris. Petrogradis arenes rohkem joone ja vormi
üldistav kujundamine ning sealsetest eeskujudest (kunstinäitus "Tramvai V", 1915) oli
mõjuvam hoogsate stiliseeritud vormidega kubo-futurism, mis avaldub eriti
natüürmortides. Ka Võrus jätkus pingestatud stiliseeritud vormikõne ja kontrastsete
lokaaltoonide eelistus. Edukas oli Vahtra graafikas, kus lõi kaks tuntud puulõigete
mappi "Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924)
annaabi.ee 
