Friedebert Tuglas „Väike Illimar”
Ta ema oli kahvatu ja
Illimari arust kuidagi kõhnaks jäänud. Siis märkas Illimari ema teda ning ütles, et Illimar oma
väikest venda vaatama tuleks. Sel päeval sündis Illimari väike vend.
Kogu Illimari elu muutus: ta pidi ühel ööl magama tädi Liisa kõrval voodis ning ka isa magas
diivanil. Illimari arvates oli väikevend kole ja kortsus ja üldsegi mitte inimese moodi. Ta ei
tunnistanud algul, et see tema väike vend oli. Illimar kutsus teda Puruvanakeseks. Ajapikku aga
Illimar harjus ning lõpuks sai ta aru, et see ikkagi on tema väikevend Johannes.
Saabus sügis: vihma sadas tihedamini, päevad olid pimedamad ning oli külmem. Tädi Liisa käis
nüüd mõisa aias õunu korjamas ning ka Illimar läks sinna teda vaatama. Seal oli tore aednik keda
3
kutsuti tema imeliku kõneviisi pärast Toruks. Ühel retkel kuulis Illimar koera klähvimist, ta läks
lähemale, et vaadata mis toimub. Koer oli pisikene ning energiline. Koer taganes oma pere
annaabi.ee 
