Referaat Ida-Virumaast
kalastajad. Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest.
10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja
lõunaosas. 13. Sajandil rüüstastid seal kandi Saksa ristisõdijad. Umbes 1920.
Ristisid rahvast taanlased, sellega kaasnes ka esmane külakohtade ja nende
suuruste ülesmärkimine. Taani võim kestis üle saja aasta.
14.sajandil müüs Taani oma maad Saksa Ordule, see sõlmis ka üle 200 aasta
kestnud rahulepingu mille purustuas 16. Sajandil alanud Liivi sõda.
1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid Venemaa väed Narvat, kuid kuningas Karl XII
juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud Vene vägesid.
1704.aastal, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast
sai vene tsaaririigi osa. Venemaal toimunud revolutsioonide segaduses kuulutati
1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal kuulutati Eesti jälle Nõukogude
Liidu osaks. 1991