Napoleon Bonaparte
direktorile, kes moodustasid Direktooriumi. Sellest kjunes omamoodi triumviraat, kus
esile tõusis direktor Barras. Mina arvan, et mingil määral oli inimeste alateadvuses
kummitamas ühemehevõim, sest uus kord polnud veel kaua jõudnud kanda kinnitada.
Just selles tohuvabohus kerkis esile noor ohvitser Bonaparte, kes juhuse tahtel viibis
sündmuste keskel Pariisis, kui rojalistid üritasid oma võimu riigis kinnitada. Rojalistide
purustmine tõstis Bonaparte'i poliitilisele püünele. Temast sai Prantsuse territooriumil
paiknevate vägede juhatajana küllaltki tähelepanuväärne jõud, mida ei võinud
ignoreerida.
Bonaparte'I edukäiku võib minu meelest võrrelda vabas tõlkes hästi Julius Caesari
omaga, kus eduka ja tugeva isiku tähelendu üritatakse vaikselt ja soliidselt kärpida. Just
nagu Caesari Gallia retk sai ka Napoleoni ristseteks Põhja-Itaalia kampaania, kus ta
pälvis rahva poolehoiu ja kuulsuse.
annaabi.ee 
