Nende hulgas on harva säilinud terveid poolmeid, enamasti on tegemist karpide tükkidega (joonis 1), millest väiksemad kannavad detriidi nime. Nii kvartsi kui ka fosfaadi hulk kivimis on väga muutuv ja ühe suurenemine tingib teise vähenemise. Seega on peaaegu puhaste kvartsliivakivide (kvartsi on üle 90%) kõrval leida ka väga fosfaadirikkaid erimeid, milles seda mineraali on kuni 80-90%. Sellist kivimit nimetatakse sõltuvalt käsijalgsete kodade purustatuse astmest ja tsementeeritusest karpkiviks (traditsiooniline nimetus ooboluskonglomeraat) või detritiidiks (viimases on kogu fosfaatne osis esindatud peamiselt detriidina). Peale nimetatud kahe peamise mineraali on oobolusliivakivis vähemal või suuremal hulgal ka mõningaid teisi mineraale: dolomiiti, kaltsiiti, püriiti, glaukoiiti jpm. (Raudsep jt, 1993) a b c d Joonis 1
Sellest ka tema teoste menu ning põnevus. Teosed lausa sunnivad lugejat sukelduma otse lahinguväljale ning läbi elama autori kirjeldatud seikluseid. Veel enam sellel põhjusel, et suur osa suurkirjaniku teostes on loodud tema enda kogemuste põhjal ja autobiograafilised. Eluloo ja loomingu uurimise tulemusena võib öelda, et nn. ,,kadunud põlvkond" ning selle sugupõlve kannatused on tihedalt põimunud ilmasõdadega. Sellise inimkonna hingelise ja füüsilise purustatuse tagajärjed on tegelikult veel tänaseni tunda. Kasutatud allikad Matvejeva, V. 1971. 20. sajandi väliskirjandus. Tallinn: Valgus, lk 427-438 Remarque, E.M. 1975. Arc de Triomphe. Tallinn: Eesti Raamat http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10616 www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1 http://www.usc
annaabi.ee 
