(lk 96-97) 1812. aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa ja Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülevõimu alt. 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi, seejärel loobus Napoleon troonist ja ta saadeti Elba saarele. 1815. aastal lahkus Napoleon Elbalt, et tagasi võimule tulla. Pariisi jõudes tegi ta Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud . Alustati uut sõda. 1815. aastal purustasidki liitlased Napoleoni väed, mis olid kordades väiksemad kui liitlaste oma. Napoleon sai võimul olla sada päeva. 6.Kuidas iseloomustada Napoleoni rolli Euroopa ajaloos? (lk 97) Napoleon oli suur väejuht ja riigimees. Ta võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi. Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek Euroopas. Napoleoni ümberkorraldused ja vastuvõetud seadused Prantsusmaal olid eeskujuks paljudele riikidele. 7
1765) tööde alusel flogistoniteooria täieliult. Nimelt Stahli lähtus tol ajal üldtunnustatud väärast seisukohast, et põlemine on aine lagunemine. Lavoisier aga tõestas oma 1772-77 aastatel tehtud väävli, fosfori jmt. aine põlemise kvantitatiivse uurimise katsete põhjal, et aine põlemine on hoopis hapnikuga ühinemise protsess. Need katsed ja paljud muud nii tema ja kui ka M. Lomonossovi katsed ja uuringud purustasidki lõplikult flogistoniteooria. A. Lavoisieri ja M. Lomonossovi tööde alusel sõnastati aine massi jäävuse seadus ja sellest alates hakkas keemia muutuma täppisteaduseks.