Eestlastel on juba sajandite vältel olnud probleeme välisvallutajatega. Üks suurim vaenlane ongi olnud meile ehk Venemaa. II maailmasõja aegsed ja sellele järgnevad aastad on ainult süvendanud meie rahvuste vahelist vaenu. Teine maailmasõda on jätnud meie kultuuri ja rahva südamesse sügava jälje. Eesti rahvastik vähenes ligi 200000 inimese võrra: paljud põgenesid, kuni veel said; küüditati; tapeti; arreteeriti. Linnade purustamiste tõttu, näiteks Narva ja Tartu, langes ka Eesti kultuurielu, kuna kehtesti tsensuur ja suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.Võib vaid ettekujutada kui kõrgel järjel võiks olla Eesti kultuurielu tänapäeval, kui sõda poleks meid puudutanud. Oma osa eestlaste nö. piinamisel oli ka Saksamaal. Saksamaa okupatsiooni all olles sundmobiliseeriti paljud eestlased
kauni loodusega. Laiuse kirik (14-15 saj.), Laiuse Esimesed teated Laiuse kiriku kohta kirikaed ja pastoraadihoone pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine kirikuõpetaja Johan Kõpp (Laiusel 1908-1923), kes andis 1937.a. välja monumentaalteose "Laiuse kihelkonna ajalugu". Kiriku ümber asub nägus park
annaabi.ee 
