Rüütlikultuur
küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast
kiivrit. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keaha metallplaatidega kaetud soomusrüü, XI saj
hakati enam kandma rõngassärke. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Rüütliväe
taktika oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas
tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Odad puruneisd
ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Võidetud vastast enamasti ei tapetud, sest see polnud
rüütlireeglite kohane ega kasulik. Tulusam oli nõuda vangistatud vaenlase eest lunaraha ning
seetõttu oli langenute arv lahingus väike.
Rüütlite igapäevaelu. Sõdimisest vabal ajal otsisid rüütlid endale lihtsaid ja sageli tooreid
meelelahutusi. Kultuurist ja haridusest aadel lugu ei pidanud. Valdav osa feodaalisest oli
kirjaoskamatu. Armastati rohekesti süüa, juua ja pidutseda
annaabi.ee 
