Tiit Lauk humanitaar
aasta juunis.
Nagu eespoolgi kirjas, oli Nõukogude võim algul kunstirahva suhtes üsna leebe ja see või-
maldas, otsekui eelnevast inertsist, jätkata ka džässikontsertide korraldamist.
22. augustil 1940 toimus Vanemuise kontserdisaalis Punaarmee jazz-orkestri kontsert. 199 Kavast
selgub, et kaheosalises 18 numbrist koosnevas programmis, mida juhatas B. Smid, leidus ainult
kaks mittevenelasest autori pala – P. Veebeli “Eesti marss” ja Purtese “Neapolitani lauluke”200 .
Ülejäänud kavas oli kuue numbriga esindatud Isaak Dunajevski looming (tuntuim valss
kinofilmist “Tsirkus”), kuulsaim pala programmis oli kahtlemata Blanteri “Katjuša”. Kava
ideoloogilisest suunitlusest annavad tunnistust pealkirjad: “Po Piterskoi” (B. Smit), “Juudi
komnoor” (Dunajevski) ja “Sergei laul” kinofilmist “Hävitajad” (Bogoslovski). Seega, täielik
nõukogude repertuaari (esma)tutvustamine Tartu publikule. P