Maateaduse aluste kordamisküsimused
vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm). On tekkinud tegevvulkaani lõõris toimunud gaasipurske või kustunud
vulkaani koonuse ülaosa sisselangemisel. Vulkaanide tüübid: lõhevulkaanid (Islandil ja ookeani sügavustes)
keskpurskevulkaanid 1) laava- e. kilpvulkaan koosneb hangunud laavast, lauged nõlvad 5-8o. Laava voolamine rahulik,
ilma plahvatuseta ja tahke materjali pursketa.2) kiht- e. stratovulkaan vahelduvad hangunud laava ja tahke vulkaanilise
materjali kihid. Järsunõlvaline. Plahvatuslikud pursked. 3) tuhavulkaan plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket
vulkaanilist materjali.
6. Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima.
Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi