viimane suurem purse 1984 aastal Esim. laavavoolud 1Ma, vee alt väljas 400 tuh. a. tagasi 1 Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed 1.b Stratovulkaanid: gaasiderikka kilpvulkaanid ja "toituvad" astenosfäärist (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid ·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid (tuhk, liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega) ·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid
Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades nn parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist. Slakikoonuse tipus on kausisarnane kraater. Maailma kuulsaim slakikoonus on ilmselt Parícutin. 18 Startovulkaanid: gaasiderikka (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid. Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid. Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid. 78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet- tekivad laialdased laavakatted-basaltide platood. Aja jooksul asendub piklik lõhe ühe või mitme kesklõõriga, ning areneb välja kiht- või kilpvulkaan(id). Ühe purske korral võib
annaabi.ee 
