Litosfäär
reljeefiga.
Vulkaanid
Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma,
purustatud kivimite ja gaaside massud paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk tuldpurskav mägi on oma nime
saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo
vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahuseisundis olevad või aktiivsed pidevalt või
mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad.
Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile vulkaane toidavad magmakolded, mis
tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.
Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi
liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja
,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse
annaabi.ee 
